Olulisemaid daatumeid Tartu Jaani kiriku ajaloost.
12. sajandi 2. poolest või 13. sajandi algusest on leitud fragmente samal kohal asunud puitehitisest, mis on ilmselt olnud kirik.
16. sajand – Jaani kirik sai Liivi sõjas kannatada.
1593 – Raehärra Friedrich Konrad Gadebuschi järgi oli Jaani kiriku väljaminekute loetelus tasu kellalööjatele selle eest, et nad tõrjusidjumalateenistuse ajal sigu ja koeri kiriku ukse eest kaugemale. Gadebuschilt pärineb seegi fakt, et enne Põhjasõda tehtud mõõtmiste järgi oli Jaani kiriku kõrgus tornitipust maapinnani 41 sülda, tipust müüritipuni 21,5 sülda.
1671 – Kiriku torn kaeti plekiga, sest laastukatus oli tuleohtlik. Plekksepp saanud oma töö eest 160 riigitaalrit ja kuus vaati õlut.
1708 – Tartu õhkimisel Põhjasõjas hävisid torni ülaosa ning kesklöövi ja kooriruumi võlvid. Teadaolevalt sai Jaani kirik Põhjasõjas tabamusi kokku 37 pommist. 19. juulil, viis päeva pärast linna vallutamist, käskinud feldmarssal Šeremetjev kiriku puhtamaks kasida, et Peeter I saaks siin oma lähema kaaskonnaga jutlust kuulata. Lisaks eelmainitud purustustele oli Tartu Jaani kiriku altar ja kantsel viidud Pihkvasse. Friedrich Konrad Gadebuschi andmeil oli kolmest kirikukellast kaks antud Narva kirikule, üks Tartu vene kirikule. Hiljem on Tartu raad neid korduvalt Jaani kirikule tagasi nõudnud. Varemetes Jaani kirikus polnud võimalik jumalateenistusi pidada. Kogudus hakkas küünis koos käima.
1724 – vabahärra von Taube küsis kroonult kiriku kordategemiseks raha ning nõudis tagasi ka altarit ja kantslit. Veel samal aastal kinkis kindralkuberner kirikule oreli.
1737 saadi kirikule katusekivid ja järgmisel aastal hakati ehitama hävinud torniosa.
1744 – kirikule telliti kaks ajanäitajat.
1760 – kellassepp Christian Minnepot tegi uued kellamehhanismid, sest kellad ei käinud täpselt. Vasksepp Brackmann meisterdanud kahele uuele kellale osutid.
1. jaanuar 1761 - aasta esimesel päeval näitasid Jaani kiriku uued kellad linlastele jälle õiget aega.
1775 – suur tulekahju Tartus. Jaani kirik pääses väikeste kahjustustega.
1785 – teada on, et sel aastal oli Jaani kalmistu alles (varem, juba 1773. aastal keelati linnadesse matmine ja kaotati ära ka linnasisesed surnuaiad). Siiski ei olnud kalmistut kauaks, see tasandati siledaks 18. sajandi viimasel aastakümnel.
1820–30 – kiriku interjöörid rekonstrueeriti arhitekt G. F. W. Geisti kavade kohaselt, eeskujuks antiiktempel. Hävitati enamus interjööri skulptuure, ülejäänud müüriti kinni või krohviti.
6. mail 1836 annab Dörptsche Zeitung teada, et Tartu kunstnik Ludwig von Maydell kinkis Jaani kirikule altarimaali.
1899-1904 restaureeriti kiriku fassaadid Riia arhitekti Wilhelm Bockslaffi juhtimisel. Välisskulptuuridelt eemaldati krohvikihid, osa hävinud skulptuure asendati koopiatega. Kesklööv saab talalae.
1944 - ööl vastu 26. augustit pommitasid linnast taganenud sakslased Tartut. Süttis ka Jaani kirik, tules lagunes müüride krohv ning paljastusid ammu unustatud keskaegsed skulptuurid. Kirik jäi rohkem kui 50 aastaks varemetesse.
1952 – varises kokku kesklöövi põhjasein. Ajaloolane Olev Prints avastab varem krohvi all varjul olnud terrakotaskulptuuride rikkuse.
1954–65 – vundamentide kaevamised ning müüristiku ja ehitusdekoori uurimine, ajaloolane Olev Prints.
1989 – suuremate restaureerimistööde algus, arhitekt Udo Tiirmaa Ehitusfirmana alustas kiriku taastamist Poola firma PKZ, peale poolakate lahkumist 1991. aastal jätkas tööd OÜ Wunibald Ehitus.
1997 – EELK Tartu Jaani koguduse taasasutamine. Esimene jumalateenistus toimus 1997. jõulude ajal.
1999 – kirik sai uue tornikiivri ning paigaldati kaks uut pronksist kirikukella.
2002 – ehitustöid hakkas peatöövõtjana juhtima AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, eesmärgiks lõpetada kiriku taastamistööd detsembris 2004.
2003 paigaldati Saksa firmas Mahr projekteeritud ja valmistati kiriku õhkküttesüsteem.
2003 disainibüroo Laika, Belka & Strelka (sisearhitektid Malle Jürgenson ja Tea Tammelaan ning kunstnik Krista Lepland) võitis Tartu Jaani kiriku sisekujunduse võistluse.
2004 jaanuaris paigaldati esimesed kirikuaknad. Alustati kiriku põranda katmist punaste põrandatellistega.
2005-2006 – tekstiilikunstnik Anu Raud valmistas kirikusse gobelääntehnikas altari- ja lugemispuldikatted (neljas liturgilises värvis, kokku kaheksa eset)
Punane vihmauss