Friday, January 21, 2011


Lugemiskontroll

Eduard Bornhöhe “Tasuja”

1.Kirjuta nime järel selgitus, kes tegelane on:
Vahur – Metsa Jaanuse vanaisa ja Tambeti isa.
Tambet –Vahuri poeg ja Metsa Jaanuse isa.

Metsa Jaanus–Vahuri lapselaps ja Tambeti poeg.

Oodo –Mõisahärra poeg , kes oli Jaanuse sõber aga peale õnnetut õnnetust tema vaenlaseks hakkas.
Emmi –Oodo õe Emiilia hüüdnimi.
Rüütel Kuuno –Emiilia peigmees
Prohvet Pärt –Vana erak , kes õpetas Metsa Jaanust
Maanus –Metsa Jaanuse noor sõber.
2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Mida ta ütles oma surivoodil? Ta päästis piiskopi karu käest.Ta ütles , et tambet kaitseks oma kodu ja vabadust.
3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid head sõbrad ja Tambet mõisahärra nõunik.
4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli ssõbralik , aga solvus kiiresti.Tänu tema kiirele solvumisele lõppes tema hea suhe Jaanusega.
5.Kuidas iseloomustad Jaanuse ja Emmi suhteid? Nad olid nagu õde ja vend ikka:said hästi läbi vahepeal olid üksteise peale pahased kuid leppisid uuesti ära.
6.Mida said jutustusest teada talupoegade elu kohta pärisorjuse ajal? Talupoegadel oli väga pikka aega raske elu , kuid nad suutsid ikka korraldada ülestõusu.
7.Jutusta sündmustest Metsa talus! Seal elati paremini kui mujal Eestis sest Vahur oli tänu oma julgusele võitnud neile vabaduse.
8.Kuidas võis saada Jaanusest Tasuja? Tänu tema isalt ja vanaisalt päritud iseloomule.Ta oli veel vihane ka sellepärast et talt oli võetud vabadus mille oli võidelnud endale ausalt tema vanaisa Vahur.
9.Jutusta Lodijärve lossi vallutamisest. See vallutamine oli pikk ja raske kuid kui ta sisse jõudis läks ta kõigepealt vangikeldrisse kus lebas tema kahjuks juba surnud isa.
10.Kuidas jutustus lõppes? Miks ei võinud lool olla õnnelikku lõppu? Jutt lõppes eestlaste põrumisega.Lool ei võinud olla õnnelikku lõppu sest kirjanik tahtis kirjutada raamatut mis oleks ajalooõpiku ja ilukirjandusteose vahepealne.





Friday, January 14, 2011

Eesti vabariik

Eesti riigilipp on ühtlasi rahvuslipp. Ta on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. Lipu laiuse ja pikkuse suhe on 7:11, lipu normaalsuurus on 105 korda 165 sentimeetrit.

Esimese määruse Eesti riigilipu kohta võttis vastu Eesti Vabariigi ajutine valitsus 21. novembril 1918. aastal. 1922. aasta juunis kinnitas Riigikogu sinimustvalge lipu ametlikult riigilipuks. Pärast Eesti Vabariigi vägivaldset liitmist NSV Liidu koosseisu 1940. aastal keelati senise lipu kasutamine.Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp (pildil) ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsel kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat (passant gardant) lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.
 
Eesti Vabariigi riigihümn on koorilaul "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", mille viisi lõi 1848. aastal saksa päritolu Soome helilooja Fredrik Pacius. Eestikeelsed sõnad kirjutas laulule Johann Voldemar Jannsen. Eestis lauldi seda esimest korda Eesti esimesel laulupeol 1869. aastal. Koos rahvusliku liikumise ja rahvusteadvuse kasvuga Eestis 19. sajandi lõpul sai "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" Eestis väga populaarseks. Niisama tuntud ja armastatud oli algul üliõpilastele kirjutatud laul ka Soomes. Kui Eesti ja Soome end pärast Esimest maailmasõda iseseisvateks riikideks kuulutasid, sai Paciuse meloodia, mida Eestis ja Soomes lauldi erinevate sõnadega ja ka erinevas tempos, mõlema maa riigihümniks.Hümni lauldes tõustakse püsti, võetakse mütsid peast.Peale hümni ei plaksutata.




Eesti praegune president on Toomas Hendrik Ilves. Enne teda olid ametis Arnold rüütel,Lennart Meri ja Konstatin Päts.

Riigi sümboliteks on riigi hümn, riigi vapp, riigi lipp, rahvuslill, rahvuskivi, rahvuslind.

Lipupäevad

  • 03.01. Vabadussõjas võidelnute mälestuspäev
  • 02.02. Tartu rahulepingu aastapäev
  • 24.02. Iseseisvuspäev, EV aastapäev
  • 14.03. Emakeelepäev
  • Maikuu teine pühapäev: emadepäev
  • 9.05. Euroopa päev
  • 4.06. Eesti Lipu päev
  • 14.06. Leinapäev (lipp heisatakse leinalipuna)
  • 23.06. Võidupüha
  • 24.96. Jaanipäev
  • 20.08. Taasiseseisvumispäev
  • 01.09. Teadmistepäev
  • Novembrikuu teine pühapäev: isadepäev

Tööta oma riigi eest muidu riik laguneb ja langeb kokku.